/ Mis on ÜRO?

ÜRO peakorter, New Yorgis (USA)

ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Asutatud: 24. oktoober 1945
Liikmed: 193 liikmesriiki + 2 vaatleja riiki
Juht: peasekretär, António Guterres 
Ametlikud keeled: 6 keelt (inglise, prantsuse, vene, hiina, hispaania, araabia)
Peakorter: New York, USA
Eelkäija: Rahvaste Liiga


Tegevusvaldkond:
– rahu ja julgeolek
– riikidevaheline sõbralik koostöö
– inimõigused
– jätkusuutlik areng

ÜROst LÜHIDALT

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO (inglise keeles UN ehk the United Nations) on maailma suurim rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab 193 riiki, kes kõik teevad omavahel koostööd rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja jätkusuutliku arengu teemadel. ÜRO on omamoodi kohtumispaik, mis lihtsustab rahvusvahelist koostööd ning kus juhid üle kogu maailma saavad omavahel suhelda. See on areen, kus riigid saavad esile tõsta probleeme, läbi viia läbirääkimisi ja luua uusi kokkuleppeid. 

Seda kõike tehakse, et täita ÜRO peamiseid eesmärke:

– tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,
– arendada riikidevahelisi sõbralike suhteid,
– saavutada rahvusvaheline koostöö probleemide lahendamisel,
– edendada inimõiguste järgimine maailmas.

ÜRO STRUKTUUR

ÜROs on töö koordineerimiseks loodud kuus põhiorganit:

– Peaassamblee (General Assembly, GA)

– Julgeolekunõukogu (Security Council, SC)

– Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council, ECOSOC)

– Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice, ICJ)

– Sekretariaat (Secretariat)

Peaassamblee ehk General Assembly (GA)

Peaassamblee on ÜRO peamine nõupidamis-, poliitikakujundamis- ja esindusorgan, mis hõlmab kõiki liikmesriike. Organ koguneb igal aastal septembrist detsembrini ÜRO peakorteris New Yorgis ning seda aega võib ka nimetada UNGA-ks (United Nations General Assembly). Sellel ajal leiavad aset kõrgtasemelised tippkohtumised, mille käigus arutletakse ja püütakse lahendada meid kõiki mõjutavaid suurimaid maailma probleemide. Peaassambleel on kõikidel riikidel – nii suurtel kui väikestel ainult üks hääl, mis tagab võrdsuse probleemide lahendamisel.

Et hõlbustada ja aidata koordineerida peaassamblee tööd, on töös kuus põhikomiteed:


1. komitee – desarmeerimine, ülemaailmne rahu
2. komitee – majandus- ja finantsküsimused (näiteks kuidas rahastada jätkusuutlikku arengut)
3. komitee – sotsiaal-, humanitaar- ja kultuuriküsimused (näiteks ksenofoobia kaotamine)
4. komitee – poliitilised eriküsimusted ja dekoloniseerimisega (näiteks poliitilised erimissioonid)
5. komitee – administratiiv- ja eelarveküsimused (näiteks peaassamblee eelarve koostamine)
6. komitee – õigusküsimused

Julgeolekunõukogu ehk Security Council (SC)

Julgeolekunõukogu, lühendiga JN on ÜRO kõige mõjuvõimsam organ, mis tegeleb rahu tagamisega maailmas. Nõukogus on kokku 15 liiget, kellest 5 on alalised liikmed ja ülejäänud 10 on peaassamblee poolt kaheaastaseks perioodiks valitud mittealalised liikmed. Alalisteks liikmeteks on Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa.

Selle jaoks, et Julgeolekunõukogus otsuseid vastu võtta on vaja saada üheksa poolthäält, kuid nõukogu alalistel liikmetel on olemas vetoõigus. Vetoõigus annab võimaluse riigile ühepoolselt blokeerida mingi otsuse vastuvõtmine vaatamata asjaolule, et poolthääled on koos.

Julgeolekunõukogu on ka ainuke organ, millel on jõu kasutamise ainuõigus, kuna muidu on ÜRO põhikirja järgi jõu kasutamine või sellega ähvardamine keelatud. Siiski peab nõukogu enne sõjalise jõu kasutamist kasutama konfliktide lahendamiseks mittesõjalisi meetmeid, nagu näiteks sanktsioonide kehtestamine või diplomaatiliste suhete katkestamine. Alles siis, kui mittesõjalised meetmed ei tööta, on nõukogul luba rakendada sõjalist jõudu. 

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ehk Economic and Social Council (ECOSOC)

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ, mille ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust.

Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse. Sellesse kuulub 54 riiki, kes valitakse Peaassamblee poolt kolmeks aastaks. Eesti on olnud Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liige aastatel 2009-2011 ja 2015-2017.

Rahvusvaheline Kohus ehk International Court of Justice (ICJ)

Rahvusvaheline kohus on ÜRO õigusorgan, mis koosneb 15 kohtunikust, kes on kõik eri riikidest. Kohtunikud valitakse üheksaks aastaks Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu poolt. Kohus asub Haagis (Holland)  ja sellesse kohtusse saavad pöörduda vaid riigid, kuna kohus lahendab just riikidevahelisi vaidlusi. Kohtuasju lahendatakse rahvusvahelise õiguse ja Rahvusvahelise Kohtu statuudi järgi. 

Näide: Aastal 2008 pidi lahendas Rahvusvaheline Kohus küsimuse, kas saared South Ledge, Middle Rocks ja Pedra Branca kuuluvad Malaisiale või Singapurile. Lisaks vaidluste lahendamisele annab kohus ka nõu nii ÜRO’le kui ka selle agentuuridele.   

Sekretariaat ehk UN Secretariat

Sekretariaat on ÜRO täidesaatva võimu organ, mida juhib peasekretär, kelle nimetab ametisse Peaassamblee. Sekretariaat korraldab ÜRO igapäevast tööd ja tal on oluline roll ÜRO nõuandvate ja otsuseid langetavate organite (st Peaassamblee, Julgeolekunõukogu jne) päevakorra koostamisel ning nende organite otsuste elluviimisel. Sekretariaadi ülesannete hulgas on ka rahuvalveoperatsioonide haldamine, uuringute läbiviimine ja rahvusvaheliste konverentside korraldamine.

Hooldusnõukogu ehk Trusteeship Council

Hooldusnõukogu on organ, mille ülesandeks on aidata arenevatel territooriumitel saada iseseisvateks riikideks. Kuid kuna praeguseks on kõik territooriumid saavutanud iseseisvuse või omavalitsuse, peatati selle organi tegevus 1994. aastal.