/ ÜRO saavutused ja õnnestumised
Kuigi ÜRO ei ole alati suutnud tagada soovitud eesmärki, on aastakümnete jooksul tehtud maailma heaolu jaoks loendamatult palju.
© MONUSCO/ Myriam Asmani
© Defense Visual Information Distribution Service
Rahu ja julgeolek
Teadusuuringutes peetakse ÜRO rahuvalve- ja konfliktiennetustegevust üheks peamiseks teguriks, miks on alates 1990. aastatest konfliktide arv maailmas vähenenud 40 protsenti.
1945. aastal kui ÜRO loodi elas 750 miljonit inimest koloniaalvõimudest sõltuvatel territooriumidel. Mistõttu on ÜRO tõsiselt kaasa aidanud kolonialsimi ja imperialismi lõpetamisele läbi Hooldusnõukogu, mis on üks kuuest ÜRO organist. Hooldusnõukogu oligi loodud selleks, et ÜRO’le usladatud halduspiirkondi aidata saada iseseisvateks või tagada, et nende territooriumite haldamine oleks tehtud elanike parimates huvides ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku huvides. ÜRO mängis rolli enam kui 80 riigi iseseisvuse saavutamisel, mis on nüüdseks suveräänsed riigid.
ÜROle omistatakse läbirääkimisi 172 rahumeelse lahenduse üle, mis on aidanud lõpetada piirkondlikud konfliktid. Üle aastate on ka ÜRO volitanud üle 70ne rahuvalve missiooni.
Näiteks 2003. aasta septembris asutati Libeerias rahuvalvemissioon UNMIL , et aidata pärast Libeeria presidendi Charles Taylori tagasiastumist ja Libeeria teise kodusõja lõppemist relvarahu lepingu sõlmimist. Selle käigus õnnestus missioonil UNMILil koos teiste organisatsioonidega desarmeerida ja demobiliseerida 101 496 aktiivset võitlejat. Aastal 2006 viidi läbi ÜRO avaliku arvamuse uuring, mille käigus ütlesid näiteks 94% libeerlastest, et ÜRO aitas parandada julgeolekukriisi riigis ja 88% ütles, et UNMIL parandas inimõiguste tingimusi riigis.
ÜRO tegeleb ka järjepidevalt maailma desarmeerimisega ehk riikide relvastuse vähendamisega. Selle eesmärgiks on piirata üleüldist relvastust nagu näiteks maamiine, vähendada ja ka lõpuks kõrvaldada tuumarelvad, hävitada keemiarelvad ja tugevdada biloogiliste relvade keelustamist. ÜRO lepingud on desarmeerimisalaste jõupingutuste juriidiline selgroog: keemiarelvade konventsiooni on ratifitseerinud 190 riiki, miinide keelustamise konventsiooni aga 162 riiki ja relvakaubanduslepingu 69 riiki.
Inimõigused
1948. aastal, ÜRO Peaassamblee võttis vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni, milles sätestati esmakordselt universaalselt kaitstud inimõigused, mida on kokku 30 tükki. See on aidanud ÜROd jõustada kümneid õiguslikult siduvaid lepinguid poliitiliste, kodaniku-, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kaitsmise kohta. Üksikkaebusi uurides on ÜRO inimõigusorganid suunanud maailma tähelepanu piinamise, surmanuhtluse, meelevaldse kinnipidamise ja muudele rikkumistele ning avaldanud valitsustele rahvusvahelist survet oma inimõiguste olukorra parandamiseks.
ÜRO pikaajaline eesmärk on olnud parandada naiste elusid ja anda neile võimalus omada suuremat kontrolli oma elu üle. Üks suuremaid edusamme on olnud 1979. aasta ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon, mille on ratifitseerinud 189 riiki, mis on aidanud edendada naiste õigusi kogu maailmas. Kuid erakordselt palju keskendutakse ka vähemusrahvuste, põlisrahvaste ja puuetega inimeste õiguste edendamisele ja kaitsmisele. Jõupingutusi tehakse ka, et parandada töötajate õigusi läbi organisastiooni nagu ILO ehk Rahvusvahelise tööorganisatsiooni.
ÜRO edendab järjepidevalt ka demokraatlikke institutsioone ja tavasid kogu maailmas, sealhulgas toetades riike vabade ja õiglaste valimiste korraldamisel. Muideks ÜRO on andnud valimisabi enam kui 100 riigile, sageli nende ajaloo otsustavatel hetkedel!
ÜRO ka loob vajadusel sõjakurjategijate kohtu alla andmiseks ja nende süüdi mõistmiseks tribunaale, mis aitab kaasa rahu ja õigluse taastamisele mõjutatud riikides ja piirkonnas nagu näiteks endise Jugoslaavia ja Rwanda jaoks loodud tribunaalid.
© FDR Presidential Library & Museum
© AU UN IST PHOTO / Tobin Jones
© Robert Stansfield/ Department for International Development.
© USAID/ Pakistan
© UN Photo/ JC McIlwaine
Humanitaarabi ja tervis
ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) on alates 1951. aastast aidanud rohkem kui 60 miljonit tagakiusamise, vägivalla ja sõja eest põgenevat põgenikku. Rohkem kui 42 miljonit põgenikku, varjupaigataotlejat ja riigisiseselt ümberasustatud isikut, peamiselt naised ja lapsed, saavad ÜRO-lt ka toitu, peavarju, meditsiinilist abi ja haridust. UNHCR otsib tavaliselt pikaajalisi ja nö “kestvaid” lahendusi aidates põgenikel näiteks integreeruda varjupaigariikidesse või aidates pagulastel kodumaale naasta kui tingimused seda lubavad.
Kuid abi ei pakuta ainult rahvusvahelistest konfliktidest põhjustatud humanitaarkriisides vaid ka loodusõnnetustest põhjustatud hädaolukordades nagu orkaanid või maavärinad. Nende ilmnemisel koordineerib ja mobiliseerib ohvrite abi ÜRO, tehes koostööd valitsuste, Punase Risti, peamiste abiorganisatsioonide ja rahastajatega. ÜRO pöördumised koguvad hädaabiks mitu miljardit dollarit aastas!
ÜRO ja selle agentuurid on viimaste kümnendite jooksul töötanud selle kallal, et teha joogivett kättesaadavamaks arengu riikides. Aastatel 2005-2015 oli “Vesi eluks” rahvusvaheline tegevusdekaad, mis ajal ÜRO aitas umbes 1,3 miljardil arengumaade inimesel saada juurdepääsu puhtale joogiveele ja edendas kanalisatsiooni, mis on tähtis hügieeni ja tervise hooldamiseks. Samuti pakub ÜRO toiduabi läbi Maailma toiduprogrammi ehk World Food Programm’i (WFP), mis on muideks maailma suurima humanitaarabi agentuur. Igal aastal WFP abistab umbes 80 miljonit inimest umbes 80 riigis, pakkudes toidu- ja toitumisalast tuge kõige vaesematele ja alatoidetud inimestele
ÜRO on alates selle loomisest aktiivselt tegelenud ka tervise edendamisega ja kaitsmisega kogu maailmas läbi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO). Tänu WHO pingutustele kuulutati 1980ndatel rõuged ametlikult täielikult likvideerituks. Samuti on lastehalvatus likvideeritud kõigist peale kolme riigi – Afganistanist, Nigeeriast ja Pakistanist. Siiski haigus, mis kunagi sandistas lapsi 125 riigis, on likvideerimise äärel.
Samuti pakub ÜRO ja selle agentuurid vaktsiine 45% -le maailma lastest, päästes sedasi 3 miljonilapse elu aastas. Samuti WHO, UNICEFi ehk ÜRO Lastefondi, teiste organisatsioonide ja valitsuste jõupingutuste tulemusena on hinnanguliselt 84% maailma lastest praegu difteeria-läkaköha-teetanuse vaktsiiniga vaktsineeritud, võrreldes 20% 1980. aastal.
Üleüldse ÜRO on aidanud kaasa alla 5-aastaste latse surmajuhtumite arvu vähendamisele. Selle koguarv maailmas on vähenenud 12,6 miljonilt 1990. aastal 5 miljonini 2020. aastal. See tähendab, et kui aastal 1990 suri 1 laps 11-st enne 5-aastaseks saamist siis aastal 2020 sureb 1 laps 27-st.
Keskkond
Kliimamuutus on ülemaailmne probleem, mis nõuab globaalset lahendust ning ÜRO on olnud teaduse hindamisel, poliitilise lahenduste leidmisel ja teadlikkuse tõstmisel esirinnas. Samuti tegeleb ÜRO ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamisega nagu näiteks osoonikihi kahanemine, mürgised jäätmed, metsade ja liikide kadu ning õhu- ja veereostus. Kui neid probleeme ei lahendata, ei ole meie majandus ja turud pikas perspektiivis jätkusuutlikud, kuna keskkonnakaod kahandavad looduskapitali, millel põhineb majanduskasv ja inimeste ellujäämine.
Üks viis kuidas ÜRO tegeleb keskkonna hoidmisega on näiteks läbi mürgiste kemikaalide keelustamise. Näiteks 179 riiki on ratifitseerinud Stockholmi konventsiooni, mille eesmärgiks on vabastada maailm kõige ohtlikumatest kemikaalidest, mis kunagi loodud. Need kemikaalid on tavaliselt pestitsiidid või tööstuskemikaalid, mis võivad tappa inimesi või kahjustada inimeste närvi- ja immunsüsteemi, põhjustada vähki või segada laste arengut. Teised ÜRO konventsioonid ja erinevad tegevuskavad aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust, kaitsta ohustatuid loomi ja taimesid, võidelda kõrbestumise vastu ja puhastada merd.
Üks ÜRO kõige edukaim keskkonnaleping on Montreali protokolli nime all tuntud leping, mis jõustus 1989. aastal ja mille eesmärgiks oli osoonikihti kahandavate ainete tootmist ja tarbimist vähendada. Atmosfääri sattudes kahjustavad need kemikaalid osoonikihti ehk Maa kaitsekilpi, mis kaitseb inimesi ja keskkonda päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Protokolli tulemusena riigid on järk-järgult loobunud osoonikihi kahanemist põhjustavatest kemikaalidest ja asendanud need ohutumate alternatiividega. Praeguseks on peaaegu 99% osoonikihti kahandavatest ainetest järk-järgult kõrvaldatud. ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on tänu kokkuleppele osoonikihti kahandavate ainete heitkogused viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt vähenenud ning on tõendeid selle kohta, et osoonikiht paraneb ise ja võib selle sajandi keskpaigaks taastuda!
© Paul Kegame
© Andrew Hein/ UNDP Communications
©Kirill Levin
Nobeli rahupreemiad
ÜRO tegevusi ei ole ainult kõrgelt hinnatud, need on saanud ka tasustatud! ÜRO ja selle eriorganisatsioonid, fondid, programmid ja töötajad on saanud maineka Nobeli rahupreemia kaksteist korda! Üks agentuur, ÜRO pagulaste ülemvolinik (UNHCR) sai selle kuulsa auhinna lausa kaks korda, nii 1954. kui ka 1981. aastal.
(Allikatena on kasutatud ainult ÜRO ametlikke ja avalikke artikleid ja dokumente, kättesaadaval kõik un.org)