juuli 29, 2025

Eesti WHO noordelegaadina osalesin hiljuti Maailma Terviseorganisatsiooni 77. peaassambleel Genfis. Tegu on iga-aastase üleilmse tervisepoliitika foorumiga, kus riigid otsustavad, millised on WHO prioriteedid ja kuidas ühiselt reageerida globaalsetele terviseprobleemidele.

Fookuses pandeemialepe ja WHO eelarve

Suurim tähelepanu oli sel aastal pandeemialeppe läbirääkimistel. Eesmärk oli leppida kokku, kuidas riigid tulevikus kriisideks paremini valmis oleksid – alates infojagamisest kuni vaktsiinide õiglase kättesaadavuseni. 

WHO eelarve arutelu keskendus organisatsiooni rahastamise jätkusuutlikkusele ja sõltumatusele. See oli eriti vajalik kuna Ameerika Ühendriigid otsustasid WHO-st välja astuda. Kinnitati kavatsus suurendada kohustuslike liikmemaksude osakaalu vabatahtliku rahastuse kõrval.

Poliitilised arutelud: Ukraina ja Palestiina

Assambleel ei saa mööda vaadata ka geopoliitikast. Ukraina puhul keskenduti WHO kohalolekule sõjaolukorra humanitaarkriisides. Alates 2022. aastast on organisatsioon pakkunud Ukrainale ulatuslikku humanitaarabi. Eesti ja paljud teised toetasid selle jätkumist, samas kui venemaa ja tema liitlased väitsid, et teiste kriiside arvelt ei tohiks ühele piirkonnale eelistust anda. Resolutsioon siiski kinnitati.

Palestiina kohta oli arutusel neli resolutsiooni. Kaks neist puudutasid konkreetset terviseolukorda, üks rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamist ning üks Palestiina õiguste laiendamist WHO raames. Arutelud olid poliitiliselt laetud, kuid ka seal jõuti otsusteni.

Kas WHO peaks rääkima tuumarelvadest ja kliimast?

Arutati ka teemasid, mille seos rahvatervisega pole alati üheselt mõistetav. Näiteks tuumarelvade puhul oli küsimus nende pikaajalisest tervisemõjust. Osa riike pidas WHO rolli siin põhjendatuks, teised arvasid, et see kuulub teiste organisatsioonide pädevusse.

Kliimamuutuste osas kinnitati rakenduskava varem kokkulepitud poliitilisele raamistikule. Mõned riigid üritasid aga protsessi aeglustada, viidates diplomaatilistele tavadele, kuid lõppkokkuvõttes kinnitati ka see dokument.

Sisulised terviseteemad

Lisaks suurtele poliitilistele ja kriisiteemadele käsitleti assambleel ka mitmeid muid tervisevaldkondi, sealhulgas mittenakkushaiguste ennetust, vaimse tervise tugevdamist, digitaaltervise arengut ning tervisesüsteemide vastupidavust. Nendest kahe puhul sain noordelegaadina ka sõna võtta – vaimse tervise ja sotsiaalsete sidemete puhul rõhutasin selle tähtsust noortele ning lisaks kirjutasin ja lugesin ette naiste ja vastsündinute toitumist käsitleva sõnavõtu. 

Kõrvalüritused – sama tähtis kui põhiprogramm?

Ametliku programmi kõrval toimus palju kõrvalüritusi. Otsustasin osaleda eelkõige neil, mis keskendusid noorte vaimsele tervisele – teema, mille valisin just teiste noorte sisendi põhjal.

Eriti meeldejääv oli Poola EL-i eesistumise raames korraldatud arutelu, kus gümnaasiumiõpilased esitlesid oma uurimust noorte vaimse tervise kohta. Nende esinemine oli isiklik, sisukas ja inspireeriv – ehe näide, kuidas noored saavad rahvusvahelisel tasandil päriselt kaasa rääkida.

Kokkuvõtteks

WHO peaassambleel osalemine näitas selgelt, kui tihedalt on tervis seotud poliitika, rahastamise ja rahvusvahelise koostööga. Noordelegaadina oli mul võimalus mõista, kuidas suured otsused sünnivad ja kuidas nendes ka noortel on koht – kui ainult häält teha.