/ Maailma tervisepäev 2026

whd2026 web (600 x 170 px) (1000 x 170 px) (800 x 170 px) (1)

7. aprillil tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni sünnipäeva Maailma tervisepäevana. 2026. aastal on ülemaailmseks teemaks „Together for Science“ ning Eestis on fookuses tervisealane väärinfo.  

Tänapäeva digikeskkonnas on terviseinfo kättesaadavus märkimisväärselt kasvanud, kuid samal ajal on muutunud keerulisemaks eristada usaldusväärset teaduspõhist infot eksitavast või väärinfost. Emotsionaalsed ja hirmutavad sõnumid levivad sageli kiiremini kui tasakaalustatud ja tõenduspõhine teave, mõjutades inimeste tervisekäitumist ja otsuseid.

Kampaania materjalis toome välja lihtsa juhendi, kuidas mõtestada terviseinfot lihtsa AVA printsiibi alusel. Samuti toome välja erinevaid näiteid, mida teadus on inimeste tervise heaks ära teinud. 

Kuidas hinnata tervise info kvaliteeti?

A - ALLIKAS

Uuri, kes on info autor ja kas tegemist on antud alal pädeva allikaga?

  • Kontrolli, kes on sisu autor ning kas ta on antud alal pädev, ühel erialal tunnustatud spetsialist ei pruugi seda olla teisel. Mõtle, mis on allika motivatsioon – kas ta jagab infot heast tahtest või soovib midagi müüa?
  • Eesti tervishoiutöötajate kutset saad kontrollida SIIT
  • Eesti toitumisnõustajate, psühholoogide ja paljude teiste spetsialistide kutset saad kontrollida SIIT
  • Eesti teadlaste tausta saad uurida SIIT

V - VASTAVUS

Uuri, kas sama infot kinnitavad ka teised eksperdid?

  • Kontrolli, kas infot kinnitavad tunnustatud rahvusvahelised organisatsioonid (WHO, erialased organisatsioonid jne) või Eesti terviseorganisatsioonid (haiglad, Terviseamet, Tervissekassa, Tervise Arengu Instituut).
  • Kontrollimiseks võid väidet põrgatada ka mõne tehisaru juturobotiga, kuid siis palu temalt kindlasti ka viiteid, millele saad ka ise pilgu peale heita.

A - AJAKOHASUS

Uuri, kas info on ajakohane ja põhineb uusimatel teadmistel?

  • Teadus areneb iga päevaga ja arusaamad, mis 10 aastat tagasi olid laialt levinud, on tänaseks päevaks juba ümber lükatud. Seeläbi on sisuloojal kerge tõenduspõhisele allikale viidates mõnda väidet öelda, kuid ta ei arvesta, et uuem teadus on selle ümber lükanud.
  • Nii arvasid veel natuke aega tagasi ka paljud arstid, et 1 klaas punast veini on südamele hea, kuid tänaseks päevaks on see mitmeid kordi ümber lükatud.

Mida teadus on sinu tervise heaks teinud?

ELUEA PIKENEMINE

Peamised eluea pikenemise põhjused on olnud teaduse ja meditsiini areng (ravimid, hügieen, diagnostika). 130 aastat tagasi Eestis sündides oleks Sinu oodatav eluiga pea 2x lühem kui on tänapäeval. 1897. aastal sündides oli meeste oodatav eluiga 41,9 aasta, naistel 45,5, 2024. aastal aga vastavalt 75,09 ja 83,44. Alates taasiseseivumisest on Eestis elavate inimeste oodatav eluiga kasvanud umbes 10 aastat!

VAKTSIINID

Vaktsineerimisega on Eestist likvideeritud lastehalvatus ning teisi tõsiseid lastehaiguseid esineb vaid üksikjuhtudena, hoides ära lastesurmasid ja haiguste invaliidistavat toimet.

  • Lastehalvatus on invaliidistav viirushaigus, mille korral viirus ründab meie närvisüsteemi.
    986 juhtu 1958 aastal, 0 juhtu alates 1962 aastast.
  • Leetrid on viirushaigus, mille korral võib esineda raske kopsupõletik ning ka ajupõletik.
    22850 juhtu 1965 aastal, 2014.-2024. Keskmiselt 4,7 juhtu aastas.

Uuri rohkem vaktsiinennetatavate haiguste kohta SIIT.

SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

Risk surra ägeda südameinfarkti tõttu on tänapäeval poole väiksem kui 2005. aastal, see on saavutatud tänu pidevale tööle parema ennetusele, diagnostika ja ravi suunas. Arvudest rääkides, siis näiteks 2005. aastal suri 810 inimesti ägeda müokardiinfarkti tõttu, 2024. aastal lahkus seetõttu 391 inimest.
Loe rohkem südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisest SIIT.

TUBERKULOOSI LEVIKU PIIRAMINE

Eesti oli tuberkuloosi levikuga 2000ndate alguses Euroopa tipus, kuid ennetuse ning ravi arenguga on haigestumus langenud pea 10 korda.

  • Tuberkuloos on bakteriaalne krooniline kopsuhaigus, mis avaldub sageli kopsupõletiku, kaalulanguse, öise higistamisega ja ilma ravita lõpeb enamasti surmaga.
  • Esmashaigestumuskordaja 100 000 inimese kohta 2000. aastal 45,8 -> 5,2 2024. aastal. Päris numbrites tähendab see 640 esmasjuhtu -> 71 esmasjuhtu.

Uuri rohkem tuberkuloosi vaktsiini kohta SIIT.

Kuidas saad ise kampaaniale kaasa aidata?

Suurenda teadlikkust teaduspõhise terviseinfo olulisusest!

Kasuta enda platvormi usaldusväärse terviseinfo ja väärinfo eristamise oskuste edendamiseks!

  • Jaga kampaania materjali enda tuttavatega!
  • Levita infot enda töötajatele ja kolleegidele!
  • Postita materjali sotsiaalmeedias – loo ise sisu või jaga meie tehtut!

Loo oma sotsiaalmeedia sisu!

Kutsume kõiki üles Maailma tervisepäeval tegema temaatilise postituse, video või story! 

  • Ära unusta teemaviiteid!
  • Hashtagid: #WorldHealthDay #TogetherForHealth #StandWithScience
  • Maini meid: @who.noordelegaat

Kasuta meie tehtud sotsiaalmeedia sisu!

Lisaks toodame ise @who.noordelegaat Instagrami kontole 6.-10. aprillini sisu:

  • Infopostitused – faktid teaduse rollist tervises ja väärinfo äratundmisest
  • Reels-id – lühivideod teaduspõhise info olulisusest
  • Story-d – vastame küsimustele ja jagame kasulikku sisu. Kui tahad mõnda meie story-t oma story-sse edasi postitada, siis anna meile sellest DMis märku!

Kampaania meeskond

Eestis viib kampaaniat ellu WHO noordelegaatide tiim koostöös WHO Eesti riigikontoriga. 

  • Kampaania koordinaator – Karl-Sten Kõrgmaa, noordelegaat@eays.ee, +372 56833049
  • Sotsiaalmeedia koordinaator – Eglyd Marion Esken, noordelegaat@eays.ee
  • Meeskonnas: Katariina Idla, Anett Raudla, Julia Jurkina, Ann Kaarde