/ Infonurk / Intervjuud / Hanah Lahe: ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes
jaanuar 9, 2023
Novembris 2022 toimus ÜRO kliimakonverents ehk COP27, kus käis koos Eesti delegatsiooniga kaasas ka Eesti noori esindav kliimadelegaat Hanah Lahe. Uurisime tema kogemuse kohta COPil.
Hanah Lahe oma kogemusest:
COP27l osalemine näitas selgelt, kui palju on kliimamuutused eri maailma riike mõjutanud. Täna räägime kliimamuutuste leevendamisest ja nendega kohanemisest, mitte ärahoidmisest ja need olid ka COPi peateemad.
Hindan suurimaks saadud väärtuseks tutvusi teiste noordelegaatidega – oli väga silmiavardav näha, millised on kliimapoliitilised hoiakud teistes Euroopa ja maailma riikides ning mida iga noor oma koduriigis keskkonna heaks ära teeb. Paljud noored on asutanud nii era- kui kolmanda sektori ettevõtteid, mis tegelevad kliimamuutuste vastu võitlemisega ning paljud lähevad või on juba läinud poliitikasse, et ise kliimapoliitikat edasi viia.
Kõige olulisemateks kohtumiseks olid minu jaoks Euroopa noorte koordinatsioon, kus valmistasime ette noorte seisukohti Euroopa Liidule esitamiseks ning seejärel UNFCCC noorteorganisatsiooni YOUNGO ja Euroopa Liidu kohtumine, kus YOUNGO esindaski varem kirja pandud seisukohti ning ELi otsustajad said nendele anda tagasisidet.
Lühiintervjuu kliimadelegaadiga
Kas tunnetasid COPil olles, et rõhku on just liiga palju kohanemisele pandud ja mitte piisavalt ärahoidmisele?
Ärahoidmisest ei saa enam rääkida, sest kliimakriis on ammu käes. Et lepiti kokku kohanemise kava ja rahastus, on väga oluline samm kogu maailma, aga eriti kliimamuutusi rängalt tundvate riikide jaoks. On õiglane, et riigid, kes kliimamuutusi veel nii tugevalt ei tunne, aitaksid korvata kahju riikides, kus kliimakriis mõjutab igapäevaselt inimeste elusid.
Samas jah, esimene COP toimus eelmisel sajandil, aga kahjuks pole me siiani pea 30 aastaga suutnud kliimamuutuste osas midagi tõsist ette võtta. Nüüd olemegi jõudnud kohta, kus ka vaidluste aeg on läbi, sest kliimamuutused on paljudes riikides silmaga nähtavad. Minu arvates jõudis COP27-ga kätte aeg, kus hakkamegi kliimamuutustest rääkima vaid kohanemise tingimustes ja on tekkinud ühine mõistmine, et kliimamuutusi ei saa enam ära hoida.
Mis olid noorte peamised sõnumid ja nõudmised COPil?
Euroopa noorte koordinatsioonil kirjutasin Eesti noorte nimel alla seisukohale “Let’s phase out, not phase down fossil fuels”, kus üle 30 riigi noorte esindajad nõudsid Euroopa Liidult fossiilkütustest väljumist. Lisaks sellele nõuti ELi kliimapoliitika tugevdamist ja kliimaambitsioonide tõstmist. Mina koostasin enne COPile minekut koos Noorte Keskkonnanõukogu ja FFF Eestiga 6 erinevat seisukohta, mida konverentsil esindada. Seisukohad puudutasid fossiilkütustest väljumist, liigirikkuse säilitamist, keskkonnahariduse edendamist, kliimaambitsioonide tõstmist riikides ja noorte kaasamist kliimapoliitikasse.
Kuidas hindad Eestis toimuvat kliimateemalist aktivismi? Kas meie Eesti noortena saame ka midagi rohkem teha?
Ma arvan, et Eestis on väga tublid aktivistid. 30ndal detsembril oli Eestis 200s kliimastreik, FFF (Fridays For Future) Eesti on kaevanud põlevkiviõlitehase kohtusse, käidakse koolides külalistunde andmas jne. 2022 aasta keskkonnanoor on 15-aastane (!) veganaktivist Emma Sofia Meri. Mina olin juba neljas noor, keda COPile kaasati. Meil on Keskkonnaministeeriumi alla kuuluv Noorte Keskkonnanõukogu, mis viib noorte hääle ja mõtted edasi ministeeriumile. Arvestades kliimamuutuste teema abstraktsust Eesti ühiskonnas, on kliimaaktivismi olukord hea ja läheb aina paremaks. Muidugi võiksime aktiivsemad olla, eriti arvestades ühe teatud poliitilise suuna tagurlikke veendumusi kliimamuutuste osas. Aktiivsusega saame tõsta ühiskonnas keskkonnateadlikkust ja lükata ümber valearvamusi.
Mis oli sinu üleüldine mulje? Kas tulid sealt ära pigem inspireerituna ja positiivsena või tundega, et lootust pole?
Endale üllatuseks tulin tagasi väga motiveerituna. Kohtusin nii paljude maailma riikide noorte esindajatega ja olin nende saavutustest ja energiast väga laetud. Noored üle maailma tegutsevad ja kõnelevad väga aktiivselt kliimamuutuste eest ja seda igal pool – ettevõtluses, kolmandas sektoris ja poliitikas.
Olen nõus kriitikaga, mis COP27 kohta anti. COP27 peasponsor oli Coca-Cola, mis on maailma suurim plastireostaja. Konverentsil oli üle 600 fossiilkütuste lobisti, kes olid kaasa tulnud nii erinevate riikide delegatsioonide kui vabaühendustega. Ja konverents ise toimus Egiptuses, kus on kõigile teadaolevalt probleeme inimõiguste ja -vabadustega. Näiteks oli esialgu konverentsialal keelatud streikimine, aga õnneks leidsid noored mitmeid viise neid siiski korraldada. Ja viimaseks kriitikanooleks on konverentsi vähene poliitiline tõhusus ja positiivne mõju keskkonnale, aga see kriitika on käinud iga COPi kohta. Sain kohapeal võimaluse käia töövarjuna kaasas Eesti delegatsiooni liikmetega, osaledes mitmel läbirääkimisel ja nägin oma silmaga tegelikku tööd, kokkuleppeid ja sisulist arutelu otsustajate vahel. COP toimub vaid korra aastas ja toob kokku maailma mõjukaimad otsustajad kliimapoliitika edendamiseks, mistõttu on konverents väga oluline.
Kokkuvõtteks – olen oma kogemusega väga rahul ja soovitan kõigil kliimapoliitika huvilistel tulevikus COPi külastada, kasvõi mõnel päeval – uued positiivsed tutvused ja ideed keskkonna eest veel kindlamalt seismiseks on garanteeritud.
/ Loe ka