Rahu ja julgeolek

Teadusuuringutes peetakse ÜRO rahuvalve- ja konfliktiennetustegevust üheks peamiseks teguriks, miks on alates 1990. aastatest konfliktide arv maailmas vähenenud 40 protsenti.

1945. aastal kui ÜRO loodi elas 750 miljonit inimest koloniaalvõimudest sõltuvatel territooriumidel. Mistõttu on ÜRO tõsiselt kaasa aidanud kolonialsimi ja imperialismi lõpetamisele läbi Hooldusnõukogu, mis on üks kuuest ÜRO organist. Hooldusnõukogu oligi loodud selleks, et ÜRO’le usladatud halduspiirkondi aidata saada iseseisvateks või tagada, et nende territooriumite haldamine oleks tehtud elanike parimates huvides ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku huvides. ÜRO mängis rolli enam kui 80 riigi iseseisvuse saavutamisel, mis on nüüdseks suveräänsed riigid.

ÜROle omistatakse läbirääkimisi 172 rahumeelse lahenduse üle, mis on aidanud lõpetada piirkondlikud konfliktid. Üle aastate on ka ÜRO volitanud üle 70ne rahuvalve missiooni.
Näiteks 2003. aasta septembris asutati Libeerias rahuvalvemissioon UNMIL , et aidata pärast Libeeria presidendi Charles Taylori tagasiastumist ja Libeeria teise kodusõja lõppemist relvarahu lepingu sõlmimist. Selle käigus õnnestus missioonil UNMILil koos teiste organisatsioonidega desarmeerida ja demobiliseerida 101 496 aktiivset võitlejat. Aastal 2006 viidi läbi ÜRO avaliku arvamuse uuring, mille käigus ütlesid näiteks 94% libeerlastest, et ÜRO aitas parandada julgeolekukriisi riigis ja 88% ütles, et UNMIL parandas inimõiguste tingimusi riigis.

ÜRO tegeleb ka järjepidevalt maailma desarmeerimisega ehk riikide relvastuse vähendamisega. Selle eesmärgiks on piirata üleüldist relvastust nagu näiteks maamiine, vähendada ja ka lõpuks kõrvaldada tuumarelvad, hävitada keemiarelvad ja tugevdada biloogiliste relvade keelustamist. ÜRO lepingud on desarmeerimisalaste jõupingutuste juriidiline selgroog: keemiarelvade konventsiooni on ratifitseerinud 190 riiki, miinide keelustamise konventsiooni aga 162 riiki ja relvakaubanduslepingu 69 riiki.

Humanitaarabi ja tervis

ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) on alates 1951. aastast aidanud rohkem kui 60 miljonit tagakiusamise, vägivalla ja sõja eest põgenevat põgenikku. Rohkem kui 42 miljonit põgenikku, varjupaigataotlejat ja riigisiseselt ümberasustatud isikut, peamiselt naised ja lapsed, saavad ÜRO-lt ka toitu, peavarju, meditsiinilist abi ja haridust. UNHCR otsib tavaliselt pikaajalisi ja nö “kestvaid” lahendusi aidates põgenikel näiteks integreeruda varjupaigariikidesse või aidates pagulastel kodumaale naasta kui tingimused seda lubavad.
Kuid abi ei pakuta ainult rahvusvahelistest konfliktidest põhjustatud humanitaarkriisides vaid ka loodusõnnetustest põhjustatud hädaolukordades nagu orkaanid või maavärinad. Nende ilmnemisel koordineerib ja mobiliseerib ohvrite abi ÜRO, tehes koostööd valitsuste, Punase Risti, peamiste abiorganisatsioonide ja rahastajatega. ÜRO pöördumised koguvad hädaabiks mitu miljardit dollarit aastas!

ÜRO ja selle agentuurid on viimaste kümnendite jooksul töötanud selle kallal, et teha joogivett kättesaadavamaks arengu riikides. Aastatel 2005-2015 oli “Vesi eluks” rahvusvaheline tegevusdekaad, mis ajal ÜRO aitas umbes 1,3 miljardil arengumaade inimesel saada juurdepääsu puhtale joogiveele ja edendas kanalisatsiooni, mis on tähtis hügieeni ja tervise hooldamiseks. Samuti pakub ÜRO toiduabi läbi Maailma toiduprogrammi ehk World Food Programm’i (WFP), mis on muideks maailma suurima humanitaarabi agentuur. Igal aastal WFP abistab umbes 80 miljonit inimest umbes 80 riigis, pakkudes toidu- ja toitumisalast tuge kõige vaesematele ja alatoidetud inimestele

ÜRO on alates selle loomisest aktiivselt tegelenud ka tervise edendamisega ja kaitsmisega kogu maailmas läbi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO). Tänu WHO pingutustele kuulutati 1980ndatel rõuged ametlikult täielikult likvideerituks. Samuti on lastehalvatus likvideeritud kõigist peale kolme riigi – Afganistanist, Nigeeriast ja Pakistanist. Siiski haigus, mis kunagi sandistas lapsi 125 riigis, on likvideerimise äärel.

Samuti pakub ÜRO ja selle agentuurid vaktsiine 45% -le maailma lastest, päästes sedasi 3 miljonilapse elu aastas. Samuti WHO, UNICEFi ehk ÜRO Lastefondi, teiste organisatsioonide ja valitsuste jõupingutuste tulemusena on hinnanguliselt 84% maailma lastest praegu difteeria-läkaköha-teetanuse vaktsiiniga vaktsineeritud, võrreldes 20% 1980. aastal. 

Üleüldse ÜRO on aidanud kaasa alla 5-aastaste latse surmajuhtumite arvu vähendamisele. Selle koguarv maailmas on vähenenud 12,6 miljonilt 1990. aastal 5 miljonini 2020. aastal. See tähendab, et kui aastal 1990 suri 1 laps 11-st enne 5-aastaseks saamist siis aastal 2020 sureb 1 laps 27-st.

Nobeli rahupreemiad

ÜRO tegevusi ei ole ainult kõrgelt hinnatud, need on saanud ka tasustatud! ÜRO ja selle eriorganisatsioonid, fondid, programmid ja töötajad on saanud maineka Nobeli rahupreemia kaksteist korda! Üks agentuur, ÜRO pagulaste ülemvolinik (UNHCR) sai selle kuulsa auhinna lausa kaks korda, nii 1954. kui ka 1981. aastal.