november 1, 2025

28.oktoobril algas Strasbourgis Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi 49. plenaaristung, mis toimus Euroopa kohaliku omavalitsuse harta 40. aastapäeva tähistamise märgilisel hetkel. Plenaaristungist võttis osa meie CLRAE noordelegaat Lisett Hansen.

Plenaaristungil arutati mitmeid Euroopa jaoks äärmiselt aktuaalseid teemasid. Keskseks küsimuseks oli sõda Ukrainas: kuidas saavutada õiglane rahu, kuidas toetada Ukraina piirkondi sõjast taastumisel ning kuidas Euroopa linnad ja piirkonnad saavad olla valmis julgeolekukriisideks. Samuti puudutati kogunemis- ja väljendusvabadust, eluasemekriisi ning uimastiprobleemide mõju kohalikele kogukondadele.

Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset rõhutas oma pöördumises, et hirm ja ähvardused on hakanud imbuma demokraatlikesse süsteemidesse. Tema sõnul on demokraatia kaitsmine julgust vajav ülesanne ja kongressi töö, sealhulgas valimiste vaatlemine ja välissekkumise vastane tegevus, Euroopa kollektiivne vastus neile ohtudele.

Noordelegaadina sai Lisett võimaluse esineda ja pidada kõne noordelegaatide nimel. Ta rõhutas, et sõda Ukrainas mõjutab noori kogu Euroopas ning see on meie tuleviku küsimus. Ukraina noored ei saa praegu oma tavapärast elu elada ning meie tugi – humanitaarne, poliitiline ja rahaline – peab jätkuma ilma kõhkluse ja väsimuseta.

Avaldame Eesti noordelegaadi sõnavõtu täismahus:

“Austatud president, head kolleegid,
täna kõnelen noordelegaatide nimel.

Noortena ei saa me jääda vaikima nende väljakutsete ees, mis kujundavad meie põlvkonna tulevikku. Üks neist väljakutsetest on sõda Ukrainas — sõda, mis ei tohi vajuda tagaplaanile. Ukraina ei kaitse üksnes oma suveräänsust; ta kaitseb ka Euroopa väärtusi, mida me kõik jagame: vabadust, väärikust ja demokraatiat.

Paljudele noortele üle Euroopa on see sõda väga isiklik. See on muutnud seda, kuidas me mõtleme turvalisusest, solidaarsusest ja oma rollist tuleviku kujundamisel. Me näeme koolikaaslasi vabatahtlikena abistamas, noorteorganisatsioone humanitaarabi kogumas ja tudengeid, kes võtavad Ukraina eakaaslasi vastu oma kogukondades.

Ukraina noored ei planeeri praegu karjääri ega loo peresid — nad kaitsevad oma kodusid, õpivad varjendites ja ehitavad pärast iga rünnakut oma linnu uuesti üles. Seetõttu peab meie toetus — humanitaarne, rahaline ja poliitiline — jätkuma ilma kõhkluse ja väsimuseta. Rahu ei tohi tulla õigluse arvelt, ja õiglus tähendab täielikku Ukraina võitu ning tema suveräänsuse taastamist. Kui agressiooni eiratakse, ei peatu see — see levib. Noored, kes elavad piirialadel, teavad seda kõige paremini. Nad mõistavad, et Ukraina kaitsmine tähendab Euroopa tuleviku kaitsmist.

Noordelegaatidena tahame elada Euroopas, mis seisab millegi eest — mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Me tahame Euroopat, mis kaitseb õigust unistada, õppida, vabalt reisida ja elada ilma hirmuta.

Slava Ukraini”

Kõige märgilisema tähtsusega noorte jaoks oli siiski uue Euroopa harta vastuvõtmine noorte osalemise kohta kohaliku ja regionaalse elu kujundamisel. See harta annab meile mitte ainult sõnaõiguse, vaid ka võimaluse päriselt kaasa rääkida, mõjutada otsuseid ja panustada oma kogukonna arengusse. See on tunnustus meie rollile, võimalus tegutseda ja vastutus olla aktiivsed muutuste loojad.